Akornatsinni iluarsagassat amerlaqaat 


Akornatsinni iluarsagassat amerlaqaat 
– soorlu Aatsaat eqeernersuaq pilersoq. 

Ukiorpassuit tamaviaarluta anguniakkavut 
– soorlu Aatsaat tusarneqalersut. 

Massakkulli pisut imaaliannannerinnakkut sinnattuanertut ililluni periarfissarpassuarnik peqalersutut misigititsiffiusut mianersorluta sianissuserput peqatigeqqissaarlugu ingerlavigisariaqarpavut.

USA ukiorpassuarni suleqatigaarput, politikkikkullu Suli annerusumik suleqatigiinnissaq kissaataajuarsimalluni.

Massakkulli pisut eqqarsaatigalugit pingaarnerpaaq aana, suleqatigiinneq nunat inatsisaat malillugit ataqqillugillu  pissammat, tamanna uagutsinnut aamma atuummat eqqaamallugu.

Sunaluunniit imaaliallannerinnakkut takkuttoq aamma taamak sukkatigisumik tammarsinnaavoq.

Ullumikkut unnuk kulturisiorfik, Siumup allattoqarfiani takunissarsi qilanaaralugu – Unnuk Kulturisiorfik atorluarisiuk 🙂

——

Der er så meget der skal rettes op på, i forholdet imellem os 

Der er så meget der skal rettes op på, i forholdet imellem os 
– det er som om det store wake-up call først sker nu. 

Det vi arbejdet for at opnå i så mange år 
– det er som om der først bliver lyttet til det nu. 

Men i den nuværende situation, som pludselig gør, at vi føler, at vi som i en drøm har uendelig mange muligheder, skal vi være forsigtige, varsomme og fortsætte med brug af vores sunde fornuft. 

Vi har samarbejdet med USA i mange år, og vi har altid ønsket dette samarbejde skulle udvides. 

Men i lyset af den nuværende situation er det vigtigste, at samarbejdet foregår i overensstemmelse med og respekt for landenes love, og vi skal ej forglemme at dette også gælder for os. 

Alt, der kommer tilfældigt, kan forsvinde lige så hurtigt. 

I dag er det kulturnat, og glæder mig til at se dig på Siumuts kontor 
– Nyd kulturnatten 🙂

Ukiumut qaangiutilersumut qujanaq

Asasakka Nunaqqatikka, ikinngutit, suleqatit ilaquttallu Ukioq 2024 pisoqarfioqisoq naagaluttualerpoq – Ukioq 2025 akunnerpassuunngitsut qaangiuppata appakaaffigissavarput. Ukioq 2025 aamma tassaasussaavoq qinersivik. Tassungali killitsinnata qujarusuppunga ukiuni pingasunngulersuni Nunanut Allanut naalakkersuisutut atuuffeqarsimaninni.

Inuit tamatta pinngitsoqarata inuunermi kiffaanngissuseq ujagaraarput, nunarput aamma taamaappoq, ukiorpassuarni Naalagaaffiup ataani inissisimasimanitta suli nukimmik tassannga annerusumik peqalersissimavaatigut annikillilerneqarsinnaanngitsumik.

Kiffaanngissuseq sunut tamanut qitiuvoq, kiffaanngissuserli aamma akisussaaffippassuarnik malitseqarpoq. Kiffaanngissutsip aqqani nunarput nammineq pineqartilluni tamatigut akisussaaffimmik tamakkiisumik nammineq kivitsisariaqarnera uanga Nunanut Allanut Naalakkersuisutut pingaartissimaqaara. Taamaammat nuannaarutigilluinnarpara Issittumik siunnersuisooqatigiit sulineranni nunatta aquummik tigummiartuulluni nammitsinnik pingaartitavut naleqartitavullu aallaavigalugit sulinissatsinnik qularnaarinninneq, minnerunngitsumillu Siulittaasuuffimmik tigumminninnissaq maanna angusimaleratsigu assorsuaq tulluussimaarutigaara. Taassumap tungaanut sulineq oqitsuinnaasimanngilaq angusavullu tunissutaanngillat, ullulli tamaasa tamaviaarluni tunniutiinnajuissuseqarluni sulinerup inerneralugit, maannali tassa nunarput Naalagaaffiit suleqatigisavut allat sinnerlugit issittumi siunnersuisooqatigiit sulineranni siuttutut inissisimasussanngorpoq, issittumullu aallartitatut toqqagassarput tassaajumaarpoq nunat aallartitat tamarmik siuttuat. Ajunngeqaaq!

Illersornissamut isumaqatiginninniarnerit sivisuumik ingerlapput, ilai timitaqalereerlutik soorlu issittumi upalungaarsimanermut ilinniarfik upernaaq manna 22-inik ilinniartoqarluni aallartittoq iluatsilluartumik inuusuttunut tassunga sammisumik ilinniagaqarusuttunut atorluarneqartoq assorsuaq tulluusimarutigaara, tullissaalu upernaamut aallartikkumaartussat 30-it ajunnginnerpaanik angusaqarnissaannik kissaallugit. Nunarsuaq inuuffigisarput allanngorpoq soorlu aamma nunarput allanngortoq, naak issittumi qaqagukkulluunniit sakkulersuuttoqannginnissaannik politikkitsinni inissisimagaluarluta nunatut sillimaniarnikkut illersornissakkullu patajaannerusumik inissisimanissaq kissaatigaarput, taamaammat piginnaasanik nukittorsaaneq nunatta imminut illersorsinnaanermigut qaffasinnerusumik kiisalu nunatsinni imartatsinnilu susoqarneranik annerusumik ukkataqarsinnaaneq paasinnissinnaanerlu annerusoq anguniarlugu isumaqatiginninniarnerit ingerlappavut, tamatigut nunatsinnut nunattalu inuinut annertunerpaamik iluaqutaanissaat qitiutillugu.

Tunngaviusumik inatsisissaq Nuna namminiussuseqartoq Naalagaaffinngorumasorlu namminersisamik tunngaviusumik inatsiseqartariaqarmat, isumalioqatigiissitap isumaliutissiissutaa sineriammut angallapparput, sumiiffiit tamakkerlugit suli tikinngikkaluarlugit innuttaasut isumaannik tusarniaanerit aallartinneqarlutik. Namminersorneq pillugu inatsimmi paragraf 21-ip atuutsinneqalernissaanut nalunaarusiaq naammassivarput, qanorlu suleriaqqinnissami apeqqutit qitiusut suleqatigiissitamut suliakkiissutigalugit. Taamak iliornerup qularnaassavaa Naalagaaffinngornissamut oqallinnerpassuit ilaatigut pamioqarpiaranilu niaqussaaleqisartup maanna ersarissumik, kiisalu minnerunngitsumik nunat tamat inatsisaannut tutsuiginartumik tunngavissiorneqassammat.

Taasumallu tungaanut ingerlanitsinni inuiaat qanoq alloriaqqikkumanerannut qitiusut innuttaasunut tusarniaassutigaagut, nalorninaatsumik innuttaasullu qanoq sulinissamik oqqersuinerannik aallaaveqarluta sulinissaq tunngavissiorlugu. Qujanaq sineriammi angalanitsinni innuttaasut soqutiginnillutik peqataasimanerannut minnerunngitsumillu qujanaq tikitatsinni tikilluaqqusaasutut misigititsisarsimanissinnut.

§ 21 Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaa inuiaat kalaallit aaliangigassaraat.

Imm.2 1-imi pineqartumik aalajangiisoqarpat Kalaallit Nunaata Namminiilivinnissaa piviusunngortinniarlugu Danmarkimi aamma Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisut akornanni isumaqatiginninniartoqalissaaq.

Imm. 3 Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaata piviusunngortinnissaanik Kalaallit Nunaani Danmarkimilu naalakkersuisut isumaqatigiissutaat Inatsisartut akuersitillugit isumaqatigiissutigineqassaaq aammalu Kalaallit Nunaata inuinit taasissutigineqassalluni. Aammattaaq isumaqatigiissuteqarneq pissaaq Folketinngimit akuersissutigineqarluni.

Imm. 4 Kalaallit Nunaata namminiilivinnerata kingunerissavaa Kalaallit Nunaata imminut oqartussaaffigilernera.

Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfimmi ikittunnguuvugut, naak nunatta isummerfigisariaqagai ukiuni nutaanerusuni uagutsinnut piumasaqarnerat annertusiartoraluartoq. Nunanut Allanut naalakkersuisoqarfiup avataani nunani allani aallartitaqarfitsinni kalaaleqativut pikkorissut aallartitaraagut. Kina-mi Jacob Isbosethsen, USA-mi Kenneth Høegh NATO-mi Lida Skifte Lennert, Bruxelles-imi Inuuteq Holm Olsen kiisalu Islandimi Tove Søvndahl Gant Kalaaleqativut pikkorissut ullut tamaasa nunarput sinnerlugu nunatta oqariartuutigiumasai allat aqqutiginagit nammitsinnik toqqaannaq pingaartitavut, kinaassutsiserput politikkikkullu sunik angusaqarumanerput aallaavigalugu sulisut annertuumik qujassutissaqarfigaakka tulluussimaarutigalugillu. Nalunngilara nunagisaq ilaquttallu qimallugit taamak sulineq ilissinni aamma annertuumik pilliuteqarfiusartoq, tamannali massuassutiginngisaannarparsi.

Naalakkersuisutut sulilerama ilisimalluinnarpara pitsaasunik angusaqassaguma pikkorissunik silassorissunik avatangiiseqartariaqarlunga

Naalakkersuisoqarfik politikkikkut oqartussaaffigisara ikittunnguanik pikkorissunilli sulisoqarpoq. Sulisut kalaaleqativut pikkorissut, ilaqarput aammikkut kalaaliussuseqanngitsunik maanili nunatsinni inunngorput peroriartorlutillu, taamaammat kalaaleqatitut taakku aamma isigiuaannarpakka. Ulluni ulapaarfinni unnuaarullutik sulisut tamatigut nunatta ajunnginnerpaamik angusaqarnissaannik pingaartitsisut qujassutissaqarfigingaarpakka. Taakuupput apeqqutini ilaatigut eqqarsaatigisimanngisaannakkanni akissutissarsiniarnermi qaninnerpaatut nalilersueqatit, taakuupput sukkut ingerlanissamik qanorlu isummernissamik ilusilersueqatit. Ikittunnguugatta nunanut allanut suleqatigisatsinnut sanilliulluta sulisut amerlassusaatigut inorsartaraluaqaagut, taamaattorli suliat naammassisagaat allat tunniussaannut pitsaassutsikkut inorsanngisaannarput.

Naalakkersuisoqarfimmi pisortaq Mininnguaq Kleist qujanaq sulisunut katersuuffiullutit siuttuugavit, tamatigut nunatta soqutigisai aallaavigalugit suliatit ingerlattarakkit. Nunatta nunarsuup sinneranut appakaakkaluttuinnarnermini piginnaasat pisariaqartitai illit pigaatit, qujanaq suleqatigiinnermut pitsaasumut.

Allatsinnguara Naasunnguaq Tuperna sunut tamanut ataqatigiissaarisoq, nuannaarluni suliartortuaannartoq, ulapporissoq qujanaq suleqatigigakkit, qujanaq ilaquttavut qimallugit angalanerpassuarni tapersersoqatigiittuarnitsinnut. Qeqqata Kommuniarmiut iluanaarput pisarigamitsit sulilluarnissannik angusaqarluarnissannillu kissaatingaarpakkit.

Kissaatima annersaraat nunami maani najuiinnarnissatsinnut naleqqussuseqarnerput attattuassagipput. Timikkut tarnikkullu qanimajaassuseqarneq oqaasiinnartigut piginagu aammali inuunitsinni tullissatsinnullu perorsaanitsinni toqqammavigiuassagipput. Nalunngilara taamak toqqammaveqarluni inuusut qujanartumik amerlanerungaartut. Inuiattulli sanngiiffivut sukkullu ajunnginnerusumik tullissatsinnullu maligassiuinermik pingaartitaqarnerulluta inooqatigiinnissaq nunatta inuisa kinguaassattalu pisariaqartippaat. Oqaq amigavippoq assaat sulissapput – killormuunngitsoq.

Politikkikkut sulineq ullunik nuannersorpassuarnik misigiffissaasarpoq, pingaartumik angorusullugit siunniussimasat angujartornerini, politikkikkulli sulineq aamma inuttut annertuumik piumaffiginissamik nikallujaatsuunissamillu piumasaqarpoq, ullut ilaanni nuannarineqarneq annikittaqaaq. Qujanaq ikinngutit ugguuna aamma tapersersuillusi oqaasinnguanik ingerlatitsisartunut, tamakku sulinermi nukissanik annertuumik tunisisarput.

Asasakka nunaqqatikka sineriammi sumiiffippassuarni najugaqartusi. Ikinngutit, ilaquttat politikkikkut suleqatit tamassinnut ukiumut qaangiutilersumut qujaniangaarlunga ukiumut nutaamut iserluarnissassinnik kissaateqarfigingaarpassi. Qanortoq ukioq nutaaq tamatsinnut asanninnermik iluanaarnermik peqqinnermillu misigiffiugili ❤

Ikinngutinnersumik inuulluaqqusillunga,

Vivian Motzfeldt

Naalakkersuisut.gl og UM.DK: “Grønland, Færøerne og Danmark enige om rollefordelingen under formandskabet for Arktisk Råd

20.12.2024 13:30:00 CET | Udenrigsministeriet | Pressemeddelelse

Del

Over det seneste år har Grønland, Færøerne og Danmark i tæt samarbejde forberedt Kongeriget Danmarks kommende formandskab for Arktisk Råd, der løber i 2 år fra maj 2025 til maj 2027. 

Grønland, Færøerne og Danmark har i fællesskab identificeret en række prioritetsområder og fundet en fælles model for varetagelsen af formandskabet. I den forbindelse er det besluttet, at Naalakkersuisoq for udenrigsanliggender, landsstyremanden for udenrigsanliggender og udenrigsministeren udgør en politisk styregruppe for Kongerigets formandskab for Arktisk Råd.    

Det har længe ligget fast, at Grønland skal have en særlig rolle i varetagelsen af formandskabet. Grønlands særlige rolle indebærer, at Naalakkersuisoq for Selvstændighed og Udenrigsanliggender, Vivian Motzfeldt, på politisk niveau overtager formandskabet for Arktisk Råd på vegne af Kongeriget Danmark ved overdragelsesmødet i Tromsø, Norge den 12. maj 2025. Derudover betyder det, at Naalakkersuisut udpeger en kandidat til arktisk ambassadør, der efter færøsk og dansk godkendelse udnævnes af udenrigsministeren.

Den nye arktiske ambassadør vil under Kongerigets formandskab varetage funktionen som formand for gruppen af højtstående embedsfolk under Arktisk Råd (Senior Arctic Official Chair). Den arktiske ambassadør får kontor i såvel Departementet for Selvstændighed og Udenrigsanliggender i Nuuk som i Udenrigsministeriet i København. Derudover vil både Grønland, Færøerne og Danmark indgå i den faste formandskabsgruppe, som tilrettelægger og koordinerer Kongerigets positioner og politik. Under formandskabet vil Færøerne varetage rollen som Deputy Senior Arctic Official Chair og Danmark varetager, som hidtil, rollen som National Senior Arctic Official.

”Det er afgørende, at vi fortsat sikrer et velfungerende, internationalt samarbejde om Arktis. Det skylder vi særligt de omkring fire millioner mennesker, der bor i regionen, og som både mærker klimaforandringerne og den stigende internationale interesse for Arktis. Netop derfor er jeg meget tilfreds med, at vi nu har en klar rollefordeling for vores formandskab i Arktisk Råd, der er den vigtigste platform for arktisk samarbejde. I den forbindelse vil jeg gerne takke alle involverede for at lande et godt resultat for både Grønland, Færøerne og Danmark. Og jeg ser samtidig frem til, at vi nu får udnævnt en arktisk ambassadør fra Grønland til formandskabet, der i tæt samarbejde med udenrigstjenesterne i Grønland, Færøerne og Danmark skal varetage hele Kongerigets interesser i Arktisk Råd,” siger udenrigsminister Lars Løkke Rasmussen.

”Det er glædeligt, at Grønland nu vil indtage en central rolle under Formandskabet i Arktisk Råd. Grønland er det arktiske land i Kongeriget, og jeg er glad for, at dette afspejles i den endelige rollefordeling som vores tre lande er nået til enighed om. Det er vigtigt, at det arktiske samarbejde også ledes af folk fra Arktis, da de lever i den virkelighed i Arktis, som klimaforandringer og en ustabil verden er med til at skabe. Det arktiske samarbejde vil derfor nyde godt af, at Grønland løfter et ledende ansvar under Kongerigets formandskab i Arktisk Råd. Naalakkersuisuts Udenrigs-, sikkerheds-, og forsvarspolitiske strategi, har for Naalakkersuisut haft en grundlæggende betydning i arbejdet med at nå frem til enighed med landene i Kongeriget, som vi har haft et godt samarbejde med under de politiske drøftelser. Jeg vil derfor gerne sige tak for det gode samarbejde og stærke fælles indsats i Kongeriget,” udtaler Naalakkersuisoq for Selvstændighed og Udenrigsanliggender, Vivian Motzfeldt.

”Overtagelsen af formandskabet i Arktisk Råd sker i en tid præget af store udfordringer. Arktisk Råd er en central platform for dialog og samarbejde mellem arktiske nationer, oprindelige folk og forskningsmiljøer. For Færøerne har det været afgørende, at vores position som havnation i Arktis afspejles tydeligt i formandskabet. Med afsæt i den færøske arktiske politik vil vi aktivt bidrage til Arktisk Råds arbejde og styrke indsatsen for at opretholde et regelbaseret samarbejde og en modstandsdygtig region, hvor demokratisk bæredygtighed er en kerneværdi”, siger landsstyremand for udenrigs- og erhvervsanliggender, Høgni Hoydal.

Fakta om Arktisk Råd:

Arktisk Råd består af otte arktiske stater og seks organisationer (permanente deltagere), som repræsenterer oprindelige folk i Arktis.

De otte arktiske stater er Canada, Kongeriget Danmark, Finland, Island, Norge, Rusland, Sverige og USA.

Arktisk Råd er et internationalt forum, som beskæftiger sig med en bred vifte af centrale spørgsmål i Arktis. Centralt i Rådets arbejde står de arktiske indbyggeres levevilkår, herunder for de oprindelige folk, i en verden som undergår store forandringer. Forandringer, som i særlig grad påvirkes af voldsomme ændringer i klima og miljø. Temperaturerne i Arktis fortsætter med at stige, nu op til fire gange hurtigere end det globale, årlige gennemsnit. Arktisk Råds arbejde med at kortlægge udviklingen i klima, det marine miljø, biodiversitet, katastrofehåndtering m.m. har stor betydning også i forskellige internationale samarbejder.     

Ruslands angreb på Ukraine i februar 2022 udfordrer arbejdet i Arktisk Råd. Der afholdes p.t. ikke formelle møder på diplomatisk (SAO møder) eller politisk niveau (ministermøder), men de tekniske arbejdsgrupper i rådet har mulighed for at mødes virtuelt og fortsætte deres vigtige arbejde.

Fakta om Kongerigets arbejdsfordeling i Arktisk Råd:

Under Kongerigets formandskab for Arktisk Råd vil den arktiske ambassadør varetage rollen som Senior Arctic Official (SAO) formand og dermed på embedsmandsniveau varetage den vigtige opgave at sikre Arktisk Råds fortsatte virke som en veldrevet organisation, hvor beslutninger i Rådet træffes med konsensus blandt de otte medlemsstater i fuldt samråd med de permanente deltagere.

For yderligere information kontakt:

Departementet for Selvstændighed og Udenrigsanliggender på inek@nanoq.gl eller +299 587331

Udenrigs- og erhvervsministeriet på press@mfa.fo eller +298 556075

Udenrigsministeriet på pressevagten@um.dk eller +45 61 97 92 47 (ikke SMS)”

Naalakkersuisut.gl: “Issittumi Siunnersuisooqatigiinni siulittaasuunissamut akisussaaffinnik agguaassinissaq pillugu Kalaallit Nunaat Savalimmiut Danmarkilu isumaqatigiipput

Ukiuni kingullerni Nunarput, Savalimmiut Danmarkimilu qanimut suleqatigiillutik ukioq 2025-mi maajimit ukioq 2027-mi maajimut ukiuni marlunni Kunngeqarfiup Danmarkip Issittumi Siunnersuisooqatigiit siulittaasuunissaanut piareersaqatigiipput.

Nunatta, Savalimmiut Danmarkillu ataatsimoorlutik arlalialunnik pingaarnersiugassaminnik piareersaateqarput, siulittaasuutitaqarnerminnilu tigusinermi ataatsimoornermik periuseqarlutik ingerlatsissallutik. Tassunga atatillugu Kunngeqarfiup Issittumi Siunnersuisooqatigiinni siulittaasuunermini Nunanut Allanut Naalakkersuisoq, Savalimmiut nunanut allanut naalakkersuisuat nunanullu allanut ministerilu pingasuullutik politikikkut aqutsisussatut inissisimassapput.

Siulittaasuuffimmik tigusinermi Nunarput immikkut akisussaaffimmik tigusisuussasoq sivitsortumi aalajangiusimaneqarpoq. Nunatta immikkuullarissumik akisussaaffigisassaa tassaassaaq Naalagaaffinngornissamut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoq Vivian Motzfeldt, Issittumi Siunnersuisooqatigiinni Kunngeqarfik Danmark sinnerlugu Tromsømi Norgemiittumi 2025-mi maajip 12-anni siulittaasuunermik tigusisuussammat. Tamannalu ilaatigut Naalakkersuisut issittumi aallartitassamik nutaamik toqqaanissaannik innersuussinissaannillu isumaqassaaq. Naalakkersuisullu innersuussinerat aallaavigalugu nunanut allanut ministeri issittumi aallartitassamik toqqaassaaq.

Kunngeqarfiup siulittaasuutitaqarnerani issittumi aallartitassatut toqqarneqartoq Issittumi Siunnersuisooqatigiit qaffasissumik atorfilittatigoortumik suleqatigiissuini siulittaasutut (Senior Arctic Official Chair) inissisimassaaq. Issittumi aallartitaq Naalagaaffinngornissamut Nunanullu Allanut Naaakkersuisoqarfimmi Nuummi aammalu Nunanut Allanut Ministeriaqarfimmi Københavnimiittumi allaffeqassaaq. Taakku saniatigut Nunarput, Savalimmiut Danmarkilu ataavartumik siulittaasuuffimmi suleqatigiissuni inissisimassapput, taakkulu Kunngeqarfiup inissisimanera politikkialu pilersaarusiortassavaat. Siulittaasuuffeqarnerup ingerlanerani Savalimiut Deputy Senior Arctic Official (SAO)-itut akisussaaffik ingerlatissavaat, Danmarkillu maanna ingerlanertut National Senior Arctic Official akisussaaffigissallugu.

”Issittoq pillugu nunat tamalaat suleqatigiinnerat ingerlalluartoq qulakkiissallugu pingaaruteqarluinnarpoq. Pingaartumik tamatuminnga sumiiffimmi nunap immikkoortuani inuit 4 millionit missaaniittut akiitsoqarfigaavut, taakku sila pissuisata allanngoriartornera aammalu nunat tamalaat Issittumut soqutiginninneruliartornerannut malugisaqarluarput. Tamannarpiarlu pillugu Issittumi Siunnersuisooqatigiinni siulittaasuuffeqarnissatsinni, issittumi oqalliffiit pingaarnersaanni ersarissumik akisussaaffinnik agguataarinninneq ersarissoq iluarisimaarpara. Tassunga atatillugu Kalaallit Nunaanni, Savalimmiuni Danmarkimilu nunani taakkunani sulinermi akuusut tamaasa qujaffigerusuppakka. Aammattaaq Kalaallit Nunaannit toqqagaasumik issittumi aallartitaqalernissarput qilanaaraara, tassani Kalaallit Nunaanni, Savalimmiuni Danmarkimilu nunanut allanut sullissiviit ataatsimut qanittumik suleqatigiillutik Issittumi Siunnersuisooqatigiinni Kunngeqarfiup soqutigisaannik akisussaaffeqassaaq,” taama oqarpoq nunanut allanut ministeri Lars Løkke Rasmussen.

”Issittumi Siunnersuisooqatigiinni Siulittaasuunissami Nunatta qitiusumik akisussaaffimmik maanna tigusinissaa nuannaarutigaara. Kunngeqarfimmi Nunarput issittortaavoq, taamaattumillu nunat pingasuulluta akisussaaffinnik aggutaarinninnermi isumaqatigiissutigalugu tamanna isiginiarneqarmat nuannaarutigaara. Issittumi suleqatigiineq pingaartumik Issittumi soorlu silaannaap allanngoriartornera aammalu nunarsuarmi eqqissiviitsumi Issittumi innuttaasuusunit aqunneqarnissaa pingaaruteqarpoq. Taamaattumik Issittumi Siunnersuisooqatigiinni Kunngeqarfiup siulittaasuunerani Nunatta aqutsisutut akisussaaffeqarnera issittumi suleqatigiinnermi iluaqutaassaaq. Naalakkersuisut Nunanut Allanut, sillimaniarnermut, illersornissamullu periusissiaani Kunngeqarfimmi nunat ataatsimut isumaqatigiinnissaannik suliaqarneq tunngaviusoq pingaaruteqarpoq, taakkulu naalagaaffeqatigiinnermi nunat politikikkut oqaloqatigiinnitsinni pitsaasumik suleqatigaavut. Taamaattumillu suleqatigiilluarnitsinnut Kunngeqarfiullu nukittuumik ataatsimut suleqatigiilluarnitsinnut qujarusuppunga”,” taama oqaaseqarpoq Naalagaaffinngornissamut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoq, Vivian Motzfeldt.

”Issittumi Siunnersuisooqatigiinni siulittaasuuffimmik tigusineq piffissami unammillernangaatsiartumi pivoq. Issittumi naalagaaffiit, nunap inuii aammalu ilisimatusarnermi oqaloqatigiinnermi suleqatigiinnermilu Issittumi Siunnersuisooqatigiit qitiusumik tunngaviupput. Issittumi immamik avatangiisilimmi inissisimasuunerput siulittaasuuffeqarnermi ersarissumik ilaatinneqarnissaa Savalimmiunut aalajangiisuunikuuvoq. Savalimmiuni issittumut politikitsinni Issittumi Siunnersuisooqatigiinni sulinermut tunniussaqarusuppugut aammalu nunap immikkoortuatut malittarisassat aallaavigalugit suleqatigiinneq akiuussinnaanerlu, tamat oqartussaaqataanerat attassinnaasoq qitiusutut nalilittut inissisimaneq nukittorsarniarlugu peqataassaagut.” taama oqarpoq nunanut allanut inuussutissarsiornermullu naalakkersuisoq, Høgni Hoydal.

Issittumi Siunnersuisooqatigiit pillugit paasissutissat:

Issittumi Siunnersuisooqatigiit issittumi naalagaaffinnit arfineq pingasunit aammalu kattuffinnik arfinilinnik (ataavartumik peqataasut), Issittumi Nunap Inuiinit sinniisuuffigineqartanit ilaasortaaffigineqarpoq.

Issittumi naalagaaffiit peqataasut arfineq pingasuusut tassaapput Canada, Kunngeqarfik Danmark, Finland, Island, Norge, Rusland, Sverige aamma USA.
Issittumi Siunnersuisooqatigiit tassaavoq nunat tamalaat akornanni oqalliffik, Issittumi qitiusumik apeqqutit siammasissut suliassaqarfigalugit ingerlasoq. Siunnersuisooqatigiinni sulinermi nunarsuarmi annertuumik allanngoraluttuartumi issittumi innuttaasut inuuniarnikkut atugaat, tassani Nunap Inuii ilanngullugit qitiusumik suliarineqarput. Allanngoriartornerit silaannaat pinngortitallu annertuumik allanngorsiartorneranit sunnerneqarsimasut. Issittumi silaannaq kissakkiartuinnavippoq, nunarsuup sinnerani ukiumut agguaqatigiisitsinermi sanilliussigaanni sisamariaammik sukkanerulluni. Silaannaap allangoriartornerani ingerlaneq Issittumi Siunnersuisooqatigiinnit silaannaap pissusaata, imaani avatangiisit, uumasoqatigiit assigiinngiiaartut, ajunaarnersuarnik aqutsiniarneq il.il. nunat tamalaanik assigiinngitsutigut suleqateqarnermut pingaaruteqartut pillugit paasilluarneqarnissaq siunertaralugu sulisoqarpoq.

Ruslandip Ukrainemik 2022 februarimi saassussineratigut Issittumi Siunnersuisooqatigiinni suliaqarneq ajornakusoornerulersippaa. Maanna aaqqissuussamik diplomatikkikkoortumik ataatsimiinnerit (SAO-mi ataatsimiinnerit) imaluunnit politikkikkut (ministeritigoortumik) ataatsimiinnerit ingerlanneqarneq ajorput, siunnersuisooqatigiinnilu teknikkikkut suleqatigiissut isiginnaarutikkut ataatsimiissinnaasarput sulinerillu pingaarutillit ingerlatiinnarsinnaallugit.

Issittumi Siunnersuisooqatigiinni Kunngeqarfiup akisussaaffinnik agguaasseqatigiinneranut paasissutissat:
Kunngeqarfiup Issittumi Siunnersuisooqatigiinni siulittaasuutitaqarnermi issittumi aallartitap Senior Arctic Official (SAO)-mi siulittaasutut akisussaaffik tigummissavaa, tassanilu Issittumi Siunnersuisooqatigiinni pitsaasumik ingerlanerup attatiinnarnissaa qulakkeerniarlugu atorfilittatigoortumik suliassat pingaarutillit qulakkeerniarnissaat aqutsisuuffigissavaa, tassani Siunnersuisooqatigiinni ilaasortaasut arfineq pingasuusut ataavartumik ilaasortaasut tamakkiisumik isumasiorlugit ataqatigiissumik aalajangiisoqartassaaq. 


Annertunerusumik paasisaqarusukkuit attavigikkit:

Naalagaaffinngornissamut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik inek@nanoq.gl imaluunnit +299 587331

Nunanut allanut Inuussutissarsiornermillu ministereqarfik press@mfa.fo imalt +298 556075

Nunanut allanut ministeriaqarfik pressevagten@um.dk imaluunnit +45 61 97 92 47 (SMS-iunngitsumik)”

KNR ulloq 7.11.2024: Vivian Motzfeldt: Trump tusarnaassavarput, nunattali soqutigisai pingaarnerussapput

“Donald Trumpip qinigaanera naalakkersuisut USA-mut tunngatillugu periusissiaannik allanngortitsissanngilaq. Nunarput nunanik allanik qanittuniittunik, aamma USA-mik, suleqateqarnissaminut piareersimasoq, nunanut allanut naalakkersuisoq oqarpoq.

Donald Trump nunarsuarmi nunami pissaaneqarnerpaami USA-mi, præsidentinngoqqissasoq qulakkeerneqarsimalerpoq.

Taassumali nunarput pillugu qanoq politikkeqarnissaa suli nalunarallarpoq. Trump kingullermik præsidentiunermi nalaani nunatsinnik pisinialersaaraluarnera oqallisaaqisoq, nunatsinni Danmarkimilu politikkikkut siuttut itigartitsissutigaat.   

Nunarpulli republikanerit partiiannut atassuteqartunit suli puigorneqaqqajanngilaq. Tassami USA nunatsinnik qanimut suleqateqarniartariaqartoq, Trumpip atorfilittarisimasai qanittumi oqarput.

Taakku ilagaat Trumpip præsidentiunerata nalaani Det Hvide Husimi atorfilittat pisortarisimasaat, Alex Gray. USA nunarpullu akunnerminni ´free association´-imik taasamik, tassa pituttorsimanngitsumik isumaqatigiissusiorsinnaappata tamanit soqutigineqassasoq, taanna isumaqarpoq. 

– Taama isumaqatigiissuteqarneq misilittagaqarfigineqareerpoq, nunallu pingasut akornanni, tassa Kalallit Nunaata, Danmarkip USA-llu suleqatigiinnerannik nukittorsaataasinnaallunilu tamanut iluaqutaassaaq, Alex Gray DR-imut oqarpoq.  

Naalakkersuisut Trumpimik suleqateqarnissaminnik piareersimasut, nunanut allanut naalakkersuisoq, Vivian Motzfeldt (S), KNR-imut oqarpoq, USA-lli qanoq politikkeqalernissaanik maanna eqqartuinissaq siusippallaarnerarpaa. 

– Pingaarnerpaatut oqaatigerusuppara periusissiami saqqummiunnikuusatsinni ersarissorujummik nunanut qaninnerusatsinnut suleqatigiinnerit annerusut inerisarusullugit, tassanilu Amerika ilaavoq. Taamaammat naatsorsuutigilluinnarpara suleriaqqinnissami qulequttat taakku aallaavigalugit sulineq ingerlanneqarumaartoq, taanna KNR-imut oqarpoq.

Nunatta USA-llu akornanni toqqaannartumik niuernikkut assartuinikkullu aqquteqalernissaa aamma Illersornissamut isumaqatigiissutip 1951-imeersup nunatsinnut iluaqutaasumik nunattalu peqataaffigisaanik nalilersorneqarnissaa kissaatigineqartoq, nunatta nunanut allanut sillimaniarnermut illersornissamullu 2024-miit 2033-mut politikkissaanut periusissiaani ilaatigut allaqqavoq. Taanna isumaqatigiissut nunatta illersorneqarnissanut tunngasoq USA-p, Danmarkip aamma nunatta isumaqatigiissutigaat.

FREE ASSOCIATION SUNAANA?

  • Free association politikkikkut inatsisitigullu isumaqatigiissutaavoq, tamanna sorsunnersuup kingulliup kingorna nunasiaateqartarnerup atorunnaarsinneqarnissaanik FN-imit atuuttussanngortinneqarluni.
  • Isumaqatigiissut tamanna naalagaaffiit marluk akornanni suleqatigiinnermik kinguneqartarpoq. Oqartussaaffiit naalagaaffiup imaluunniit nunap nukissaqarfiginngippagit imaluunniit akissaqartinngippagit nunap allap akisussaaffigilersinnaallugit. Assersuutigalugu sakkutooqarneq. 
  • Nunasiaateqarsimasup nunasiaataasullu akornanni free association atorneqakkajuppoq.
  • Nunat suleqatigiit tamarmik immikkut tunngaviusumik inatsiseqartarput tamarmillu assigiimmik inatsisitigut atuutsitsisusussaatitaallutik.
  • Free association atorlugu isumaqatigiissutit sinaakkutaat assigiinngissinnaapput. Taamaattoqartillugu nunat marluusut isumaqatigiinniarnermi angusaat apeqqutaalluni.
  • Naalagaaffiit tallimat free association atorlugu isumaqatigiissuteqarput tassaasut: Cookøerne, Mikronesien, Marshalløerne aamma Palau. Taakku tamarmik USA-mik isumaqatigiissusiorsimasuullutik.

    Tusarfiit: DIIS, Ilisimatusarfik,Kalaallit Nunaata tunngaviusmik inatsisissaata siunersuutaanit.

Nunarput USA-mik suleqateqarnerulersigani oqartussaaqataanerussasoq 

USA-p nunattalu akornanni pituttorsimanngitsumik isumaqatigiissutaaratarsinnaasoq qanoq imaqassanersoq nalunarallarpoq.

Isumaqatigiissutaareersut assingusut aallaavigigaanni, nunatta USA-llu politikkikkut aningaasarsiornikkullu suleqatigiiffeqarnerannik qaninnerulersitsisinnaavoq, nunattalu namminersorneranik allanngortitsiffiussanani. Taamaattoqassappat illersornissaq aamma aningaasanik tapiissuteqarneq USA-p akisussaaffigilissavai – taakku oqartussaaffiit Kunngeqarfik Danmarkip maanna akisussaaffigai.              

Taamatulli isumaqatigiissusiornissaq nunatsinni qinikkanut pilerinarnersoq qularnarpoq, nunattami siunissami namminiilivinnissamik siunniussanut akimmiffiusinnaammat. 

Nunarput pituttorfiunngitsumik isumaqatigiissusiussaguni oqartussaassuseqarnerunissaminik piumasaqartoq, Ilisimatusarfimmi nunanut allanut tunngasunik sammisaqarfimmi Nasiffimmi aqutsisoq, Rasmus Leander Nielsen, oqarpoq.

– Kalaallit Nunaannit oqartussaaqataanerunissamik piumaqassapput. Pituttorfiunngitsumik isuamaqatigiissuteqartarneq soqutiginarluinnartuuvoq, imaassinnaavorlu Kalaallit Nunaata taama aaqqiinissaq siunissami eqqarsaatigisinnaagaa, taanna DR-imut oqarpoq.

Vivian Motzfeldt pituttorfiunngitsumik isumaqatigiissusiorsinnanerup soqutiginaataanik aperineqarami, nunatta nammineq soqutigisai erseqqissarpai, oqarluni nunatta nunarsuarmioqatigiinni inissisimaffigiumaagaa pillugu aalajangikkat, nunatta tamarmiusup soqutigisaanik aallaveqarluni aalajangerneqartariaqartut.

– Uagut nunarsuarmi inissisimanerput aallaavigalugu nunatut ataatsimoorussamik nalilersukkamillu qanoq suleriaqqinnissamik inissisimanissaq pingaaruteqartorujussuusoq, inuttut ataasiakkaatut politikkimi isummat pivallaarnagit, nunatulli ataasiusutut nunatta pingaarnerpaamik soqutigisaanik aallutaqarnissaq, aamma taassuma pitsaasumik inissinneqarnissaa tamanit qitiusutut inissisimatinneqartariaqarpoq, taanna oqarpoq.”

KNR 7.11.2024: Vivian Motzfeldt: Vi vil lytte til Trump, men Grønlands interesser kommer først

“Valget af Donald Trump får ikke naalakkersuisut til at ændre strategi i forhold til USA. Grønland er klar til at samarbejde med alle, der står os nærmest, det gælder også USA, siger naalakkersuisoq for udenrigsanliggender.

Det står nu klart, at Donald Trump snart vender tilbage som præsident i USA, verdens mest magtfulde land.

Hvilken politik han vil føre i forhold til Grønland, er dog stadig usikkert. Under sin sidste embedsperiode vakte Trump opmærksomhed, da han foreslog at købe Grønland, en idé, der blev afvist af de politiske ledere i Danmark og Grønland.

Men Grønland er langt fra et afsluttet kapitel for personer tilknyttet det republikanske parti. Tidligere medarbejdere under Trump har for nylig fremført, at USA bør søge at knytte tættere bånd til Grønland.

En af dem er Alex Gray, tidligere stabschef i Det Hvide Hus under Trump, som mener, at det vil være i alles interesse, hvis USA og Grønland indgår en ‘free association’-aftale.

– Den her compact (red. aftale) er en afprøvet måde, hvorpå vi kan styrke de kollektive bånd mellem alle tre, mellem Grønland, Danmark og USA, på en måde, der tjener alles interesser, siger Alex Gray til DR.

Vivian Motzfeldt (S), naalakkersuisoq for udenrigsanliggender, siger til KNR, at naalakkersuisut er klar til at samarbejde med Trump, men at det er for tidligt at spekulere i, hvad den nye politiske kurs i USA vil blive.

– Vores strategi har klargjort, at vi ønsker at udvikle et tættere samarbejde med de lande, der står os nærmest, og USA er inkluderet her. Derfor forventer jeg fuldt ud, at arbejdet vil fortsætte med disse emner i fokus, siger hun til KNR. 

I Grønlands udenrigs- sikkerheds- og forsvarspolitiske strategi for 2024 til 2033 står der blandt andet, at Grønland vil arbejde for direkte handels- og transportruter mellem Grønland og USA, og at Grønland arbejder for en udvidelse af Forsvarsaftalen af 1951. Det er en aftale indgået mellem USA, Danmark og Grønland om forsvaret af Grønland. 

HVAD ER FREE ASSOCIATION?

  • Free association er en politisk-juridisk model, der blev introduceret af FN efter Anden Verdenskrig som led i FN’s afkoloniseringsproces.
     
  •  Aftalen består af et samarbejde mellem to selvstændige stater. Den ene stat eller land kan så vælge at afgive beføjelser over udvalgte områder til den anden part i aftalen, hvis man mangler kapicitet eller ressourcer til at varetage området alene. Her kan en økonomisk aftale finde sted. Det kan eksempelvis være et område som militæret, der samarbejdes om.
     
  • Free association er typisk imellem et tidligere koloniseret land og den tidligere kolonimagt.
  • Hvert land har sin egen forfatning, og det ene land er ikke juridisk underlagt det andet.
     
  • Rammen om free assocation-aftaler kan se forskellige ud. Det er op til landene at forhandle sig frem til en aftale.
     
  • Fem stater i verden har indgået free association-aftaler som led til selvstændighed. Cookøerne og Niue har free associations-aftaler med New Zealand. Mikronesion, Marshalløerne og Palau er i free association med USA.

    Kilde: DIIS, Ilisimatusarfik, Grønlands forfatningsudkast

Grønland skal have medindflydelse før tættere alliance med USA

Det er uklart, hvad en eventuel free association-aftale mellem USA og Grønland vil indebære.

Baseret på lignende aftaler, der allerede eksisterer, kunne den give Grønland en tættere politisk og økonomisk tilknytning til USA, mens Grønland stadig bevarer sit selvstyre. USA vil på sin side stå for forsvar og økonomisk støtte – opgaver, som i dag varetages af Kongeriget Danmark.

Det er imidlertid tvivlsomt, om en sådan aftale vil være en attraktiv for de folkevalgte herhjemme, da den kan udfordre Grønlands langsigtede mål om fuld selvstændighed.

Ifølge Rasmus Leander Nielsen, lektor og leder af Nasiffik ved Ilisimatusarfik, kræver Grønland større medbestemmelse for at kunne acceptere en free association-model. 

– Der vil simpelthen være et større krav for Grønlands side om, at man skal have medindflydelse. Free association er et virkelig interessant begreb, og det kan godt være, det er en model, Grønland vil arbejde med i fremtiden, siger han til DR.

Vivian Motzfeldt understreger Grønlands egeninteresser, når hun bliver spurgt, om en free association-aftale mellem USA og Grønland er relevant. 

Hun pointerer, at beslutninger om Grønlands fremtidige positionering på den globale scene skal træffes ud fra landets samlede interesser.

– Det er vigtigt, at vi som et samlet land overvejer, hvordan vi fremadrettet skal positionere os, ikke baseret på individuelle politiske holdninger, men Grønlands interesser som et samlet land. Dette bliver prioriteret højt af alt, siger hun.”

Issittumi tunngaviusumik ilinniarfiup Kangerlussuarmi ammarneraniit assit immiussallu

Ammaanersiorluni oqalugiaat.

Nutaarsiassatigut sammineqarnerani aajuku ilaatigut ilanngussat:

https://www.sermitsiaq.ag/samfund/22-udvalgte-er-klar-til-start-pa-ny-forvars-og-beredskabsuddannelse/2085157

https://www.dr.dk/nyheder/indland/politiets-forlaengede-arm-brandmand-eller-patruljefoerer-i-sirius-nu-starter-de

https://www.dr.dk/nyheder/indland/som-barn-droemte-aputsiaq-egede-sig-ombord-paa-forsvarets-skibe-i-dag-er-han

https://www.sermitsiaq.ag/samfund/naalakkersuisut-underskriver-aftale-om-oget-forsvar/569756

https://www.sermitsiaq.ag/samfund/vivian-motzfeldt-aftalen-har-faet-et-gronlandsk-aftryk/472460

Soqutiginnittut una aqqutigalugu paasisaqarnerusinnaapput:

https://karriere.forsvaret.dk/uddannelse/interne-uddannelser/arktisk-basisuddannelse-dansk/

Issittumi tunngaviusumik ilinniarfiup Kangerlussuarmi ammarnerani, Naalagaaffinngornissamut Nunanullu allanut Naalakkersuisup Vivian Motzfeldtsip oqalugiaataa

Sapaat 5. maj 2024

Asasakka maani najuuttusi tamassi, minnerunngitsumik maani ilinniarfimmi ilinnialersussat siullerpaat.

Aallatilersinnanga maani Issittumi Tunngaviusumik ilinniarfiup ammarnissaannut qaaqqusissummut qujanarujussuaq, ulloq qilanaaralugu ornissimasarput maanna nalliuppoq. Ulloq oqaluttuarisaanitsinnut ilannguttoq ullumi nalliussissavarput ilinnialersussat siullerpaat peqatigalugit.

Angallannikkut pissutsit Naalakkersuisutullu pisussaaffiit tamaasa ataqatigiissinniassallugit unamminartuuvoq, taamaattumillu Danmarkimi forsvarsministerip ullumikkut maani najuulluni peqataasussaagaluartoq allanik pisassaqarnini pissutigalugu ajorluartumik najuutissanngilaq, uangali nuannaarutigingaarpara Naalakkersuisut tamaasa sinnerlugit ammaanersiornermi tikissinnaasimagatta.

Ullumikkut maani ammaanersiornissarput nunatta siunissaanut annertuumik pingaaruteqarpoq. Ilissi tassani annertuumik akisussaaqataavusi. Nunarput ineriartorpoq kissaatigaarpullu piginnaasat tamarmik ineriartortinneqarlutik nunamut iluaqutaallutik ineriartortinneqassasut. Upalungaarsimanikkut sakkutooqarnikkullu suliassat nunatsinni tassaajuarsimapput qallunaanik naammassiniarneqartartut, nunali Naalagaaffinngornissamut noqasuttoq nammineerluni akisussaaffinnik kivitseqataasussaavoq, taamaammat ullormi pingaaruteqartumi ilissi ilinniarfimmi aallartilersut tamanit qitiuvusi. 

Periarfissaq nutaaq aqqutit nutaat siusinnerusukkut maani nunatsinni aqqusiorneqarsimanngitsut maanna ilissi siullerpaallusi ilusilersortussanngorparsi, tamanna akisussaaffinnik annertuunik ilissinnut aamma tunisivoq.

[Issittumi Sakkutooqarfimmut]

Jeg vil holde min tale på grønlandsk, da den primært er henvendt de 22 unge mennesker, som fra i morgen starter på et 6 måneders historisk uddannelsesforløb. 

Men jeg vil gerne lægge ud med at takke Arktisk Kommando og alle jeres samarbejdspartnere for det store arbejde, I har lagt i at få stablet rammerne for dagens åbning på benene. 

Arktisk Basisuddannelse har allerede nu vist, hvor langt vi kan komme, når vi finder den rette form for vores samarbejde. Det er utrolig positivt og er med til at sætte retningen for fremtiden, hvor verdenssituationen tilskriver, at vi i stigende grad får brug for den gode dialog. 

Men i dag er en fejringsdag, og nu vil jeg rette talen mod dem, det hele i virkeligheden handler om. [SR1] 

Oqalugiarnera inuusuttunut 22-usunut, ilinniarfimmi aatsaat ammartumi qaammatini arfinilinni ilinniarnissaminnik aqagu aallartittussanut pingaartumik tunngassuteqarmat, kalaallisut oqalugiassaanga.

Taamaakkaluartoq Issittumi Sakkutooqarfik, suleqatigisimasasilu ullumikkut ammartussap iluatsinnissaanut annertuumik suliaqarsimanissinnut aallarniutigalugu qutsavigerusuppassi.

Suleqatigiilluarnitsigut qanoq angusaqarsinnaatiginersugut, Issittumi tunngaviusumik ilinniarfiup maannangaaq takutereerpaa. Tamanna isumalluarnaqaaq, oqaloqatigiilluarnerlu atorfissaqartinnerujartuinnassagipput nunarsuarmi pisut takutimmassuk, tamanna siunissamut siunnerfileeqataalluni.

Ullumikkulli ulloq nalliuttorsiorfiuvoq, pineqartunullu oqalugiarnera massakkut saatsissavara.

***

[Issittumi tunngavisumik ilinniarfimmi ilinniartunut 22-usunut]

Asasakka ilinniartut qinnuteqartorpassuit akornanni toqqagaasimasut.

Siullermik toqqarneqarsimanissinnut pilluaritsi – Ulloq una Naalakkersuisutut atuuffeqalerninni isumaqatigiissutit suliama siulliit ilagaat, taamaammat pilersikkiartornerani aallaqqaataanniit peqataaffigalugu ilusilersueqataasimanera tulluussimaarutigaara, takorloorsinnaavara ilissi aamma ulloq manna qilanaarlusi ornissimassagissi.

Naalagaaffinngornissamut Nunanullu allanut Naalakkersuisuuvunga, taamaattumillu Kalaallit Nunaanni isumannaallisaanermut, illersornissamullu politikki isumagisaralugu, Politikkimilli suliaqalinnginninni Ilinniarnertuunngorniarfinni ilinniartitsisutut sulisimavunga ilinniarsimallungalu. Taamaattumik Kalaallit Nunaanni inuusuttut nunatsinni ilinniagaqalernissaminnut periarfissaasa ilaqqinnerat uanni pingaarutilerujussuuvoq. 

Kalaallit Nunaanni nunanut allanut, isumannaallisaanermut illersornissamullu politikkimut periusissiaq nutaaq saqqummiuteqqammerparput, tassanilu upalungaarsimanermut, naalagaaffinngornissamullu suliniuteqarnermi Kalaallit Nunaanni innuttaasut amerlanerusut peqataanissaat piginnaasanillu ineriartortitsinissaat anguniagaralutigu.

Suliassamut tassunga naleqqulluinnarpusi, qanortoq naleqquttutut nalilerneqarlusi toqqagaasimanersi ilissinnut nukinnik tunisisuugili. Ilissiuvoq nunassinnik ilisimaarinnilluartut, ilissiuvoq issittumik inuusut peroriartortullu, taamaammat maani ilinniartitsisorisassasi ilissinnit aamma ilinniartinneqarumaarput. Piffissami qaangikkatsinni ilinniarfissaamut soqutiginninneq qanoq annertutigiumaarnera malinnaaffigisimavarput, tupaallaatigalugu nuannaarutigisimaqaarput taamak amerlatigisut soqutiginninnertik takutissimammassuk. Neriuut uatsinni aamma pinngorpoq, inuusuttortaqaratta suliassanik pingaaruteqarluinnartunik nunanut namminiussutsip inerisarnerani kivitseqataajumasunik.

Aqqut nutaaq aqquserniugassarsi malinnaaffigiumaarparput, siullersaalluni illiniliorneq ajornaatsuinnaaneq ajorpoq pingaartumik malinnaaffigineqarneq annertooq nalunagu atuuttoq, 22-iullusi aallartipppusi.

Inuusuttut 22-it sineriammit siammasissumit aggerfeqartut, qanortoq assigiinngissusersi nukinngorlugu inerisarisiuk, sanilersi tamaviaarpat kivittarisiuk, ikioqatigiinneq nukiusoq tamatigut tunngavigalugu qanortoq ilinniarnersi ingerlakkisiuk, tapersersoqatigiilluarussi ornitaq oqinnerussasoq tamatta nalunngilarput. Akisussaaffeqarneq qamani tamatigut nukinnik qallersaatikkussiuk ornitarsi angulertussavarsi. Ilissi iluatsilluarussiuk kingulissasi pitsaasumik illiniliuutissavarsi.  

Naalakkersuisut sinnerlugit iluatsitsilluarnissassinnik kissaateqarfigisinnaagassi tulluusimaarpunga peqatigisinnaagassi,  nunatta pisariaqartippaasi, tatigaaralu ingerlalluarumaartusi, malinnaaviginissarsilu qilanaaraara.

Ingerlalluarnissassinnik qamanngavik kissaateqarfigalusi pilluaqqigitsi.

***

Taamatut oqaaseqarlunga, Issittumi tunngavisumik ilinniarfimmi pisortaq tullertut oqaaseqartissavara. Piffissami tullermi illit, suleqatitit, ilinniartitsisullu ilissi aamma iluatsitsilluarisi. Issittumi tunngaviusumik ilinniarfiup aallartilluarnissaanut pitsaanerpaamik sinaakkutissiinissaq, Naalakkersuisunit tapersersorparput. 

Tamassi pilluaqqigitsi. Ualersioqatiginissarsi qilanaaraara.

GREENLAND IN THE WORLD

Nothing about us without us

Maanna periusissiaq aamma tuluttut saqqummerpoq:

greenlands_foreign_-security_and_defense_policy_2024_2033Download




Aajuna kalaallisuua:

2024-miit-2033-mut-nunatta-nunanut-allanut-sillimaniarnermut-illersornissamullu-politikissaanut-periusissiaqDownload



Aajuna qallunaatuua:

groenlands_udenrigs_sikkerheds_og_forsvarspolitisk_strategi_for_2024_2033Download

Demokratii piginnaaneqarfiginngikkutsigu Nunarput inissinnerlussaaq

Nunarsuarmi pisut siammasissumik suleqatigiinnermik pisariaqartitsiffiupput, aatsaat ikioqatigiikkutta innarleruminassuseq annikillisissavarput, aatsaat taamaaliorutta kiffaanngissuseq anginerusoq pilersissavarput.

All.: Vivian Motzfeldt, siulittaasup tullia

Partiitsinnut suleqataarusuttut tikilluaqqusaajuaannarput, tamattali kiffaanngissuseqarpugut, taamaammat partiimut allamut nuuttut taamaaliorniarunik taamaaliorlik aamma taakku allatigut suleqatigiumaarpavut.

Kusanartutulli isiginngilara ukiorpassuit partii ilaasortaaffigisaq aatsaat aninermi oqaatsinik kusananngitsunik oqaasertalersuiffigalugu matumik matusineq. Partiitsinni suleriaaserput taannaavoq, anguniakkavut ukiut pingasukkaarlugit nutartertarpavut, ataatsimeersuarnermilu aaliangiunneqartut aallaavigalugit sulinerput ingerlattarlugu – takinerunanilu naannerunngilaq.

Immikkoortortaqarfiit tamarmik, minnerunngitsumik Nuuk, kaammattorusuppakka sumiiffimmi politikikkut suliassat suliareqqullugit. Immikkoortortaqarfik siuttuuffigisaq politikikkut tamanik inissaqartitsilluni isummanik pikialaartitsivioqqullugu, tamannami tamatta pisariaqarteqaarput.

Siunnerfiit inissinneqarsimapput
Aasaq ataatsimeersuarnermi siuttussatsinnik toqqaareerpugut. Ataatsimeersuarnermi siunnerfiliussaasut aallaavigalugit timitalersuillutalu sulivugut, suliat ingerlasut inuiaqatigiinnut iluaqutaasussat nukillaarsarneqassanngillat ajorsarnerlunnermit, taamak pissuseqarneq ineriartuutaanngisaannarpoq.

Demokratii tassaavoq oqaloqatigiinneq amerlanerussuteqarnikkut ingerlatsivik; demokratii oqaloqatigiinnermiippoq, naaperiaaffissarsiornermiippoq. Tamanna piginnaaneqarfiginngikkutsigu demokratii nunatsinni inissinnerlussaaq.

Naaperiaaffissarsiorluta sulineq ingerlassimanngitsuugutsigu inuiaqatigiit sumut killissimassagaluarpat? Qinigaaffik aallartilaaginnartoq qinersisoqarnissaanik suaaruteqartoqarsimassagaluarpoq.  Attassisinnaassuseqarneq aatsaat taamak pisariaqartigilerpoq. Nunatsinni inuuniarnikkut unammillikkagut nunarsuarmi pisunit annertoorujussuarmik sunnerneqarput, ullut tamaasa sulivugut inuiaqatigiittut nukittunerusumik inissisimanissarput tunaartaralugu. Nunarsuarmi pisut siammasissumik suleqatigiinnermik pisariaqartitsiffiupput, aatsaat ikioqatigiikkutta innarleruminassuseq annikillisissavarput, aatsaat taamaaliorutta kiffaanngissuseq anginerusoq pilersissavarput.

Pissutsit piviusut aallaavigissavagut
Siumumi sulivugut namminiilivinnissaq tunaartaralugu, taamaaliussaagulli pissutsit piviusut  aallaavigalugit, taamaaliussaagut sanngiinnerusortavut aamma eqqarsaatigalugit, taamaaliussaagut inuiaqatigiit tamaasa allorassaaqatigalugit, imaanngitsoq nammitsinnik sapinnginnatta tassa naammattoq, naamik akisussaaffeqarpugut innuttaasut tamat toqqissisimasumik ingerlaqatiginissaannut.

Namminiilivinneq inuttut ataasiakkaatut ilaqutariittullu nammineq nappassinnaassutsimit tunngaveqarpoq, soorlu aamma kinguaassavut eqqarsaatigalugit meerartatsinnik paarsilluarnermi ittoq.

Suut tamarmik uagutsinnit aallartiffeqarput, siullertut namminiilivinneq inuttut ataasiakkaatut nammineq napatinnermiippoq, meerartanik paarsilluarnermiippoq, allanik pisuutitassarsiunnginnermik aallaaveqarpoq. Alloriarneq siulleq tassaniippoq tassa uagutsinni.

Sumut ingerlanialinnginnermi tunngavigisaq ilisimasariaqarpoq – suaartarusaarneq pisuutitassarsiorneq uagutsinniinngilaq, nilliasumiippoq.